pic3

Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28

Ajalugu

Üks Jausa küla Tooma talu peremees ostnud 1739.a. ilmunud esimese eestikeelse piibli, lisades juurde suusõnalise korralduse: ”Müüsin musta härja ja ostsin piibli ning keelan selle majast välja viimise!” Elati korralikku kristlik- kiriklikku elu: pühapäeviti käidi kirikus, kui aga koju tuldi, heideti sageli koos uute riietega ära igat sorti pühadus, sageli ka pühapäeva pidamine.

Äratusliikumine jõuab siia 1890. aastal kui Jausast pärit mees, Madis Sergo, kes on Hiiessaares elavale usule tulnud, külastab koduküla ja peab siin mõned vaimulikud koosolekud oma venna Juhani talus. Esimene pöördunu on 1891.a. kolmekuningapäeval Sergo Jaani talus peetud palvetunnis Niidi Mare (Mare Jaakson), kes ristitakse sama aasta sügisel Hiiessaare rannas.

Algavad järjekindlad palvetundide pidamised Jausas, mille tulemusena tekib hiljem kohalik priikogudus, esialgu kuuluvad Jausa usklikud Hiiessaare kogudusse. Kuulutajateks on Suurevalla (praegune Pühalepa) mehed: Mihkel Tüür ja Mihkel Tika, vennad Peet ja Juhan Sauer. Koosolekuid hakatakse pidama Telleri Juhani, Telleri Kerstna, Jaaksoni, Sergo, Niidu, Toomahansu Hansu, Toomahansu Mihkli, Vananigula Jaani ja Vananigula Siimu talus. Jausa priilastega liitus igal aastal uusi inimesi, peagi said kõnelejateks oma küla mehed: Juhan Teller ja Juhan Sergo.

Esimeseks palvemajaks saab pooleliolev ruum vendade Kristjan ja Oskar Vähejausi Mardina talus, mida 1918. a. hakatakase ehitama koosolekute pidamise ruumiks. 1919.a. II Nelipühal peetakse seal esimene koosolek.

1919-1920 saab koguduse juhiks Siim Teekel, pärast tema surma Mihkel Vaus, Priidu Harjak ja Villem Niido. Peagi jääb Mardina kitsaks ja vennad Vähejausid annavad oma talust krundi uue palvemaja ehitamiseks. 11. novembril 1923. avatakse praegune Jausa palvemaja.

1924-1927 on kogudusevanemaks Kristjan Vähejaus, tema asemele valitakse Mihkel Vaus, kes sureb 1928 ja nii on kogudus mõnda aega ilma kindla juhita. 1931-1958 on kogudusevanemaks Priidu Harjak, 1959-1980 Priidik Tatter, 1980-1997 Asav Lige. Kogudusevanema kohusetäitjad on olnud Indrek Hunt 1997-1999, Udo Veevo 1999-2002 ja aastast 2003 pastor Kaljo Järva.